Kommentaarid puuduvad

7 tennisemängija tüüpviga padeliplatsil

1. Punkti üritatakse võita jõuga tugevalt winner’eid lüües. Padelis tuleks keskenduda vastase üle kavaldamisele ning mängida palle pigem täpsuse peale. Võrgumäng padelis on pigem justkui nagu tennise tagajoonemäng, kus ehitatakse punkti üles ning ei võeta suuri riske.
2. Punkt üritatakse võita liiga kiirelt. Hea padelimängija üks omadusi on kannatlikkus. Keskmine punkti kestvus padelis on pikem kui enamustes teistes reketispordialades. Ründemängijatel on oluline säilitada oma löökidega rahu ning eelkõige üritada hoida positsiooni võrgus. Kaitsemängijaid tuleb hoida pressi all kontrollitud täpsete lendpallidega, mitte kiiruse ega jõuga. Kannatlikkus on sama tähtis ka kaitsemängijatel, kelle peaeesmärgiks peaks olema palli mängus hoidmine ning vastase sundimine lööma veel ühe löögi ja seejärel veel ühe löögi, jne. Kaitsemängijate eesmärgiks peaks olema võrku jõudmine, üks hea viis selleni jõudmiseks on õigel ajal löödud lob ehk tõste.
3. Lendpallidega vahetatakse liiga tihti suunda ühelt väljakupoolelt teisele. See sunnib lendapalli mänginud tiimi võrgus peale löödud lööki liiga tihti positsioone muutma (keskväljakut katnud mängija peab joont katma minema, peale suunamuutust jälle tagasi keskele liikuma, jne). Lisaks, lendpalli löönud mängija paariline reageerib positsiooni vahetuse vajadusele alati hiljem, sest tema reageerib alles siis, kui palli lendamas näeb.
4. Rabakut lüüakse alati täie jõuga. See aga loob tihtipeale kaitsemängijatel võimalusi mängida rabak peale klaasipõrget ise ründelöögina tagasi. Kõva rabak on õigustatud siis, kui on tõstetud kehv rabak. Hea tõste puhul, mil võrgumängija lööb rabakud tagasiliikumise pealt või võrgust kaugemal, on paremaks valikuks pehme vindiga rabak või bandeja. See vähendab eksimise riski ning aitab mängijatel säilitada rünnaku positsiooni.
5. Kaitsemängus lüüakse puusast madalamaid palle kiire tempoga. Tenniseväljakul tennisereketiga saab madalaid palle kõvasti lüüa tänu reketikeelte olemasolule, mis võimaldavad lüüa top-spin’i. Padelireketil keeled aga puuduvad, mis tähendab, et madalaid palle kõvasti lüües lõppevad need tihtipeale väga lihtsasti taga- või küljeseinas. Kõigele lisaks on ju padeliväljak lühem kui tenniseväljak ning padelis positsioneerivad mängijad alati väljakuala sees, mitte tagajoone taga, nagu tennises. Seega, puusast allpool asuvate pallide löömisel võiks arvestada löögitugevuseks kuskil 35% enda maksimumist.
6. Servija ei tule võrku järele. Padelimängus selline strateegia aga ei toimi, kuna see loob kohe võimaluse kaitsemängijatele liikuda võrku ning võtta punkti üle kontroll. Piisab lihtsalt tõrjujal lüüa pall servijale diagonaalis tagasi ning liikuda koos paarilisega paari kiire sammuga võrku. Lisaks, kui servija jääb taha ning tõrjujad tulevad kohe võrku, siis servija paarilisel on väga vähe aega reageerida ning tema seljatagune on samuti väga haavatav.
7. Padel ajab närvi ja loobutakse peale esimest või teist korda. Padelimänguga kohanemine nõuab õppimist ning võib võtta aega. Esimestel kordadel kippuvad punktid olema lühikesed, sest palli lüüakse liiga kõvasti ning seinu ei kasutata. Kuid seinad teevad mängu hoopistükis aeglasemaks ja on kaitsemängijatele suureks abiks. Aeglasemad punktid teevad aga padelimängu strateegilisemaks ja nauditavamaks.

Kõige tähtsam padeli juures on aga mängu nautimine ning lõbusa tuju hoidmine. See väga sotsiaalne hispaaniahõnguline mäng on mõeldud mängimiseks naerusuil koos hea seltskonnaga. Mõnusaid padelielamusi teile kõigile!

Kirjuta kommentaar